Käesoleval nädalal külastasid Tartu Poistekoori noormehed raadio Elmar Tartu stuudiot, kus peatoimetaja Andres Panksepp tutvustas raadiotöö telgitaguseid. Proovisime kätt reklaamtekstide ja ilmateate lugemisega. Ühtlasi arutlesime erinevatel teemadel: kuidas saada ajakirjanikuks, kas suvel saaks Elmarisse tööle tulla, kes Elmaris töötavad, kes on kuulajad, mis on ajakirjaniku ja raadio roll tänases ühiskonnas, kes on Elmari konkurendid, milliste kuulsuste kontaktid on peatoimetaja telefonis.
Raadio Elmar alustas tegevust 1. detsembril 1997. aastal, omades alguspäevil vaid umbes 80 Eesti popmuusikaga CD-d. 90ndatel lisandus Eesti 1,4 milj elanikkonnaga alale 35 raadioprogrammi ning see tekitas vägagi mitmekülgse ja kirju mulje, kus korraga oli kõigil, mida kuulata.
Ühtedeks olulisimateks hetkedeks eraraadiotoru käekäigus võiks pidada raadiogruppide tekkimist ja nende arengut. Enamjaolt on raadiogruppidel paremad majanduslikud võimalused, kui üksikutel jaamadel ning see tagab ka gruppidesse kuuluvate raadiojaamade pikemaajalisema jätkusuutlikkuse. Lisaks majanduslikule eelisele annab oma ala spetsialistide koondumine ühte raadiogruppi paremad võimalused kõikide gruppi kuuluvate raadiote programmide arendamisele. Raadio Elmar kuulub Postimees Gruppi ning jaama opereerib ja haldab sõsarettevõte Duo Media Networks. Gruppi kuuluvad Elmar, Kuku, MyHits, Narodnoe ja DFM.
Eestikeelse raadiojaama idee sündis Tartus, selleaegse Kuku raadio Tartu toimetuse juhi Jaan Habichti ja Rein Langi koostöös. Koos samuti Kuku raadiost tuntud Erki Berendsiga anti sellele mõttele kindlam struktuur ja Eesti tänaseks üks populaarsemaid raadiojaamu oli saamas reaalsuseks. Erki Berends meenutab: “Ma usun, et omal moel sai proov Elmari sünniks tehtud 1993.aasta 24.veebruaril. Vahetult enne vabariigi aastapäeva tekkis hull mõte mängida sel päeval eetris ainult eesti muusikat, soovitavalt eesti keeles. Miks hull?! Aga sellepärast, et sellal polnud eesti muusika veel peaaegu üldse CD-dele sattunud! Neid lihtsalt polnud! 99% muusikast oli stuudiolintidel, kassettidel ja vinüülplaatidel. Arvutimuusikast sellal isegi ei unistatud. Isetehtud CD-deni jäi samuti omajagu aega! DAT – kassett oli samuti kauge tulevik. Seetõttu polnud raskus mitte muusika olemasolus, vaid selle tehnilises eetrissetoimetamises. Aga nagu selgus, see polnudki üle mõistuse keeruline! Sama kordasime ka järgmistel aastatel ja kuulajate vastuvõtt oli erakordselt positiivne. Ju sealt Rein Langi pähe see mõte idanema jäigi….
Nime (nagu ka Kuku ja Uuno oma) mõtles loomulikult välja Rein Lang isiklikult. Tema nägemuses pidi see olema selgelt rahvusliku koloriidiga maalähedane raadiojaam. Loomulikult pidi sellele sekundeeruma ka jaama nimi – uljas maamees Elmar, kes on soe, hea huumorisoone ja väheste pretensioonidega mõnus sell.”
Üheks väljavalitud saatejuhiks osutus Owe Petersell, kes mäletab, et nimi „Elmar“ kõlas üsna ehmatavalt ja raadiojaamale pandav nimi nendes erilist vaimustust ei tekitanud. Tundus, et nimi on ääretult vanamoodne ja maavillane. Arutleti, et nimi võiks pigem olla „Nostalgia“ või „Romantika“. Saatejuhid olid ise sellises vanuses (20 +…), et Elmar polnud populaarne poisslapse nimi, mida oma pojale nimeks panna. Tänapäeval ei kujuta enam ettegi, et see sama eestikeelseid laule mängiv raadiojaam võiks kanda mõnd muud nime.
Elmari algusaegadel ei olnud tegemist üksnes eestikeelset muusikat mängiva raadioga. Eesti artistidele lisaks kõlasid näiteks Abba, Sting, The Beatles, Queen jpt. Selleaegse AS Trio LSL suuromaniku, ameerika päritolu meediaettevõtte Metromedia esindajatel puudus usk täielikult eestikeelset muusikat mängivasse raadiojaama, sest analoogse formaadiga raadiote praktika mujal Euroopas oli peaaegu olematu. Mõne aja möödudes õnnestus aga esialgse idee algatajatel omanike vastasseis n-ö murda ja otsustati muusikaformaati puhastada. Üks olulisemaid mõjutajaid formaadi muutuseks olid raadiokuulajad ise. Soovisaated on raadio Elmar algusaegadest peale olnud ka raadio üldise muusikavaliku jaoks olulisel kohal. Kui esimeste kuude soovisaadete lugudest moodustasid suurema enamuse Eesti artistid ning kuulajauuringute läbiviimine raadioturul oli veel üsnagi lapsekingades, olid omanikud valmis soovisaadetest saadava info põhjal tegema selle otsustava sammu puhtalt eestikeelsele formaadile üleminekuks ja see toimis koheselt. Võõrkeelseid laule hakati Elmari eetris lisaks mängima aastal 2000, mil Tanel Padar ja Dave Benton võitsid Eurovisiooni lauluvõistluse looga „Everybody“ ning Elmar sattus sundseisu. Otsustati, et mängitakse ka Eesti artistide võõrkeelseid laule.
Alates oma tegevusaja esimestest raadioauditooriumi päevikuuringutest on raadio Elmar kuulunud populaarseimate raadiojaamade hulka Eestis. Eelmise kümnendi algusesse jäid uuringuperioodid, millal raadio Elmar edastas ka Vikerraadiot, olles enim kuulatud raadiojaam eestlaste hulgas. Kui arvestada selle ajast mõlema raadio leviala, siis tuli ainult Eesti artiste mängiva raadiojaama edu nii mõnelegi ootamatusena. 2014. Aasta talvel oli TNS Emori uuringu andmetel eraõiguslikest raadiotest Raadio Elmar esikohal ning Sky Plus teisel kohal. Raadiot Elmar kuulas nädalas 257 000 kuulajat. 2023. aastal on raadiol Elmar 209 000 kuulajat nädalas, olles Sky Plusi järel teine kuulatuim kommertsraadio Eestis. Päevas kuulab raadiot Elmar ca 80 000 unikaalset kuulajat, mis ületab isegi Sky Plusi numbri.
Aastal 2011 loodi Elmari Sõprade Klubi, mille üheks eesmärgiks oli muusikatestide läbiviimine. Raadio Elmar koduleheküljele on kirjutatud: „Teiepoolsed hinnangud ja tagasiside raadios Elmar kõlava muusika ja programmi kohta on alati oodatud”. Näiteks 2014. aastal kuulus klubisse 4836 liiget, kes on kõik aktiivselt valmis kõikides uuringutes ja küsitlustes, mis Elmariga seotud, kaasa lööma.
Omamoodi muusikauuringuteks nimetatakse raadios Elmar ka soovisaateid. Hetke n-ö kuumimad lood on kategoorias current ning seal olevaid laule mängitakse tunduvalt sagedamini, kui mõnes teises kategoorias olevaid laule. Mida rohkem inimesed konkreetset laulu soovivad, seda suurem võimalus on samal laulul pääseda current-kategooriasse ning seda enam kuuleb laulu igapäevases playlistis.
Eestis reguleerib raadiosageduste kasutamist Elektroonilise side seadus. Raadiosageduste kasutamist haldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos Tehnilise Järelvalve Ametiga. Tehnilise Järelvalve Amet teavitab MTS §40 järgi kaks kuud enne vaba juurdepääsuga raadioteenuse osutamise tegevuslubade jagamise konkursi välja kuulutamist sellest Kultuuriministeeriumi.
Kultuuriminister võib kehtestada loa väljastamise kõrvaltingimused, näiteks kehtestada Eesti autorite teoste ja Eesti riigi rahalisel toetusel valminud audiovisuaalteoste miinimummahu programmis. Seega teeb Tehnilise Järelvalve Amet meediateenuse osutaja lubade väljastamisel koostööd Kultuuriministeeriumiga, et tagada raadiojaamade programmide sobivus ka Eesti kultuuripoliitikaga.
Raadioprogrammi edastamise nädalamaht on 84 tundi (MTS §9). See tähendab, et seadusega on sätestatud, et raadioprogramm peab olema eetris keskmiselt 12 tundi ööpäeva jooksul.
Elmar teeb hommikuprogrammi, päevaprogrammi, õhtuprogrammi, ööprogrammi, nädalavahetuse saateid, edetabelisaateid ja külalissaateid. Tänane raadio Elmar on oma sisult üsna ligilähedane algusaastatele. Kasvanud on fonoteek – täna on Elmari eetriarvutis 18 643 laulu, mille saatejuht leiab vajadusel 1 sekundi jooksul. Uute laulude pikkused on ca 3 minutit, ent lood on läinud aja jooksul lühemaks, mille üheks põhjuseks võib olla soov jätta kuulajale laulust kerge defitsiit, mis paneks publikut üha enam ja enam teost uuesti otsima ja kuulama. Ööpäeva jooksul mängitakse 300-310 teost, mis teeb 10-14 laulu tunnis. Žanriliselt pakutakse raadiotele praegu tavapärasest rohkem räppmuusikat.
Eesti artistid on väga agarad uute teoste salvestajad ning peatoimetaja Andres Panksepa sõnul saadetakse Elmari muusikatoimetusele nädalas ca paarkümmend uut muusikapala. Võimaluse pääseda eetrisse saavad siiski vähesed, kuna tihti pole uus laul raadioküps. Uus teos peab olema nii hea, et see annaks põhjuse mõni olemasolev tugev laul playlistist välja nügida.
Elmaris töötamiseks on vajalik kõrgharidus, armastus Eesti muusika vastu, ideed saadete sisustamiseks ning ilus raadiohääl. Loodame, et tulevikus leiab nii mõnigi Karlova Kooli koorikooli treenitud laulja tee raadioeetrisse – seda kas saatejuhi või artistina.
Aitäh, raadio Elmar peatoimetaja Andres Panksepp, sotsiaalmeedia ja erilahenduste spetsialist Gregory Landrat ning väga ägedad saatejuhid Henri Laumets, Veiko Soom, Tambet Ind, Priit Rand, Tiiu Sommer, Lauri Hermann, Raen Väikene ning Kristiina Kraus. Tartu Poistekoori ja Elmari kollektiivi sümbioosne koostöö on toiminud aastaid ning meil on ääretult hea meel, et lisaks Elmari otsestuudiot külastavatele koorijuhtidele leidsid stuudioruumidesse tee ka koorikooli õpilased.
Lubame, et anname jätkuvalt endast parima, et olla võrdväärsed koostööpartnerid populariseerimaks Eesti muusikat ning Eesti muusikuid.