Tartu Poistekoori lõi Tartu Pioneeride maja ja Tartu Kultuurihoone initsiatiivil 1961. a. koorijuht Uno Uiga. Algas pidev töö häälepartiide õpetamiseks ja lauluvilumuse kujundamiseks. Möödus õige mitu aastat, enne kui saadi lahti poisilikust käredusest ja liigsest mehisusest hääles. Et poiste küps lauluiga kuni häälemurdeni on suhteliselt lühike, tegi muret lauljate järelkasv. Sellel eesmärgil avati Tartu Karlova Koolis (7. Keskkoolis, Karlova Gümnaasiumis) poiste lauluklass, kuhu hakati vastu võtma lauluhuvilisi poisse Tartu linnast ja maakonnast.
Esialgsest kahe- ja kolmehäälsest lastekoori tüüpi poistekoorist on tänaseks arenenud klassikaline poiste segakoor. Koori õppebaasiks on Tartu Karlova Kooli juures asuv koorikool, kuhu igal aastal võetakse konkursi alusel uusi õpilasi. Tänu paindlikule õppekavale on võimalik moodustada palju erinevaid koorikoosseise, harrastada ansambli- ja soololaulu. Kõik poisid õpivad ka pillimängu ja mängivad kas puhkpilliorkestris või mõnedes muudes ansamblites.
2020/2021. hooajal juhatavad Tartu Poistekoori dirigendid Annelii Traks ning Sander Tamm.
“Tartu Poistekoor on üks vanimaid kontsertpoistekoore Eestis. Pea 60 aasta jooksul on kooris laulnud kaugelt üle 1000 poisi. Kõik dirigendid on teinud oma tööd südamega, sooviga poiste laulueeldusi igakülgselt arendada, neid suure muusika juurde viia ja maailma üheskoos avastada. Praeguseks oleme jõudnud küpsesse ikka, kus põhieesmärgid on ikka endiseks jäänud. Oleme uhked, et meil on nii võimekad ja töökad laulupoisid. Loodame, et suudame praeguste noorte meeste sisemaailma emotsionaalsemaks muuta, et lauluarmastus säiliks, et neil oleks elule avaram pilk, et neil oleks võimalik midagi ilusat ja muusikast tulenevat oma lastele edasi anda ja seda kõike tulevikus meenutada.”
– Undel Kokk, Tartu Poistekoori pikaaegne peadirigent
Sirvi Tartu Poistekoori brožüüri
Repertuaaris on Eesti heliloojate laulud, nüüdisaja kooriloomingu paremik ja maailmaklassika heliloojatelt F. Schubert, W. A. Mozart, J. S. Bach, G. F. Händel, J. Brahms, G. Verdi, J. Sibelius, A. Lotti, H. Schütz, lisaks veel kaalukaid vokaalmuusika suurvorme. Koostöös Vanemuise teatriga on ette kantud G. Puccini ooperid “Tosca”, “Boheem”, J. Massenet ooper “Werther”, G. Bizet’ ooper “Carmen”, J. Steini muusikal “Gypsy”, R. Rodgersi muusikal “Helisev muusika”, A. L. Webberi muusikal “Evita”, L. Sumera “Motetid”, R. Pätsi “Kaval-Ants ja Vanapagan” ja Richard ja Robert B. Shermani muusikal “Mary Poppins”.
Koor on salvestanud L. Cherubini Reekviemi c-moll ning kandnud selle ette Rootsis ja Soomes. 2005. aastal kõlas Tartu Poistekoori, Vanemuise ooperikoori, Tartu Noortekoori ja Vanemuise Sümfooniaorkestri esituses H. Honeggeri oratoorium “Jeanne d’Arc tuleriidal” Arvo Volmeri juhatamisel. Samal aastal esitasime Leigo järve ääres koos Põhjamaade Sümfooniaorkestri ja Läti riikliku segakooriga Latvija Anu Tali juhatamisel C. Orffi oratooriumi “Carmina Burana”.
Tartu Poistekoori kontserdireisid on toimunud Siberis, Kesk Aasias ja Taga-Kaukaasias, rääkimata riikidest nagu Valgevene, Venemaa, Ukraina, Moldova, Kasahstan, Kõrgõzstan, Usbekistan, Armeenia, Azerbaidžaan, Gruusia, Poola, Tšehhimaa, Slovakkia, Saksamaa, Austria, Bulgaaria, Taani, Rootsi, Soome ja Iirimaa. Külastatud on suuremaid linnu: Moskva, Peterburg, Krasnojarsk, Leninakan, Tbilisi, Taškent, Angres, Lvov, Kaunas, Klaipeda, Riia, Jurmala, Dubna, Bakuu, Sumgaitis, Minsk, Brest, Kišinjov, Jerevan, Limerick.
Koori ajalukku jäävad esinemised riigitelevisioonis ja raadiotes nii Eestis kui võõrsil, kontserdid tehastes, kultuurimajades, koolides, kontserdisaalides. Tartu Linna esinduskollektiivina on koor osalenud sõpruslinnade kultuuriprogrammides ja Hansapäevadel. Tartu Poistekoori algatatud on Poistekooride laulupidude traditsioon (Tartus 1976, 1981, 1987, 1996, 2001).
Panuse eest kultuuriruumi sai koor Eesti Kooriühingult aasta koori tiitli 2010. aastal, kui lisas Tartu kultuuriellu olulisi värve, esines edukalt nii kontserdi- kui konkursilavadel, tegi kaasa Vanemuise muusikalides ja ooperites ning esitas muusikat Bachist Sisaskini – seda nii Eestis kui piiri taga.
Dirigendid:
Uno Uiga 1961 – 1996
Alfred Bender 1963 – 1980
Lennart Jõela 1965 – 1969 ja 1980 – 2006
Undel Kokk 1973 – 2018
Üllar Palumets 1985 – 1992
Marge Palm 1996 – 2000
Sander Tamm 2018 – 2023
Annelii Traks 1992 – tänaseni
Koormeistrina on töötanud:
Niina Esko (Aardemaa)
Ülle Sakarias 2000 – 2002
Heidi Ots 2002 – 2007
Kontsertmeistrid:
Ene Rebane 1961 – 1969
Tiiu Usk 1970 – 2007
Urmas Taniloo
Katrin Nuume 2007 – 2020
Jorma Toots 2020 – tänaseni
Sander Tamm
Undel Kokk
Lennart Jõela
Alfred Bender
Uno Uiga
Sander Tamm
Sündis 9. jaanuaril 1992. aastal Pärnus. Lõpetas 2009. a. Tartu Karlova Gümnaasiumi 9. klassi. Samal aastal lõpetas Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli noorteosakonna flöödi erialal ning jätkas koorijuhtimise erialal (Lilyan Kaivu dirigeerimisklass). Lõpetas 2011. aastal Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli (Peeter Perensi dirigeerimisklass), sai 2015. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast bakalauruse kraadi (prof. Tõnu Kaljuste dirigeerimisklass). Töötas 2012 - 2015 Virumaa Poistekoori ja Tallinna Ülikooli Kammerkoori peadirigendina, 2012 - 2013 kammerkoori Crede dirigendina. 2016 - 2018 töötas Hiinas Hangzhou Boyś Choir kunstilise juhi ja peadirigendina ning erakooli muusikaosakonna juhatajana. 2018. aastast töötab ka E STuudio tantsu- ja koorikooli dirigendi ja hääleseadjana.
Koormeistrina on töötanud Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, Nargen Festivali kooriga, EMTA kooriga, Eric Whitacre´i autorikontserdi projektikooriga, Eesti Segakooride Liidu suvelaagri projektikooriga, E STuudio kammerkooriga, E STuudio noortekooriga, Tallinna Tehnikaülikooli meesansambliga, kammerkoor Voces Musicales´ga. Oli 2013/2014 hooajal Eesti Rahvusmeeskoori külalisdirigent.
Virumaa laulupeol "Avage Viru väravad" poiste- ja naiskooride liigijuht, XVIII üliõpilaslaulupeo Gaudeamus dirigent Daugavpilsis.
Archimedese õpetajatekoolituse stipendium 2013, Gustav Ernesaksa preemia 2013, Kultuurkapitali "Noore Muusiku" preemia 2013, Kuno Arengu stipendium 2013, Eesti Kooriühingu aastapreemiad 2013 "Aasta tegu" ja "Aasta korraldaja".
Laulis Tartu Karlova Gümnaasiumi poiste mudilaskooris 2000 - 2002, Tartu Poistekooris 2002 - 2009. Juhatas Tartu Poistekoori 2018 kuni 2023.
Undel Kokk
Sündis 26. veebruaril 1947. aastal Läänemaal Hanila Vallas Karuse külas. Lõpetas 1965. aastal Haapsalu 1. Keskkooli ja 1970. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi muusikaõpetajana (Artur Vahteri dirigeerimisklass). Alustas tööd Tallinna 47. Keskkooli muusikaõpetajana (1971–1973) ja peale Tartusse kolimist jätkas Tartu Sanatoorse Keskkooli õppealajuhataja ja muusikaõpetajana. 1977 - 2015 Tartu Karlova Kooli (Gümnaasiumi, 7. Keskkooli) direktor ja muusikaõpetaja - koorijuht.
On olnud üld- ja noorte laulupidudel Tallinnas ja maakondlikel laulupidudel poistekooride liigidirigent. On juhatanud poistekoore üleriigilistel ja rahvusvahelisel poiste- ja meeskooride laulupidudel. 2018. a. EMLS 30. aastapäevale pühendatud laulupäeval "Laulis isa, laulis poega" Saaremaal juhatas ühendkoore.
Eesti Kultuurifondi Heino Kaljuste stipendium silmapaistva töö eest Tartu Poistekooriga 2004, teenetemärk Tartu Täht 2011, Gustav Ernesaksa fondi koorimuusika edendamise stipendium 2014, Eesti Meestelaulu Seltsi auliige 2017, Eesti Kooriühingu auliige 2018, Aasta Õpetaja elutööpreemia 2018.
Juhatas Tartu Poistekoori 1974-2018.
Lennart Jõela
sündis 1.aprillil 1938. aastal Vihtla veskis Kärgula külas Võrumaal. Lõpetas 1958 Tartu Muusikakooli (Voldemar Kochi akordioniklass ja Jaan Hargeli orkestri dirigeerimisklass) ja 1965 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Artur Vahteri koori ja Helmut Orusaare puhkpilliorkestri dirigeerimisklass). Töötas 1958 – 60 Haapsalus Laste Muusikakoolis akordioniõpetaja ja kultuurimaja kunstilise juhina, ühtlasi juhatas puhkpilli- ja estraadiorkestrit. Töötas 1965 – 67 muusikaõpetajana Tartu 2. keskkoolis, 1967 - 80 dirigeerimisõpetajana Tartu Pedagoogilises Koolis ja 1980 – 2006 Tartu Karlova Gümnaasiumis muusikaõpetaja - koorijuhina. 1982. a. asutas lastekoori Kurekell ja oli selle peadirigendiks aastani 2006. On juhatanud naiskoori Cantare, Juhan Simmi nim. meeskoori, meeskoori Gaudeamus, Üle-Eestilist Neidudekoori Leelo.
On olnud üld- ja noorte laulupidudel laste- ja neidudekooride dirigent ja liigijuht.
Juhatas Tartu Poistekoori 1965–1969 ja 1980–2006.
Alfred Bender
(1920 - 2011) sai oma esimesed teadmised muusikast ja noodikirjast isalt, kes oli oma koduküla orkestri asutaja ja juht. Õppides Hugo Treffneri gümnaasiumis, mängis ta Adalbert Wirkhausi juhendatud sümfoonia- ja puhkpilliorkestris, samal ajal ka Tartu noorte džässorkestris Blue Boys Band, hiljem Pärnus Raimond Valgre orkestris.
1941. aastal astus Tartu kõrgema muusikakooli oreliklassi ja rakendas ennast õpingute ajal Pauluse kirikus organistina. 1943 suunati Saksa sõjaväkke mobiliseerituna sõjaväeorkestrisse. 1945. aastal pöördus ta läbi rinde poolelijäänud muusikaõpinguid jätkama, kuid 1947. aastal arreteeriti ning saadeti Norilski surmalaagrisse. Pärast Stalini surma ja laagrist vabanemist jätkas Alfred Bender oma muusikaõpingud muusikakooli viimasel kursusel.
Alfred Bender töötas pikka aega Tartu 8. Keskkooli muusikaõpetajana selle kooli kooride ja orkestrijuhina ning andis Tartu Pedagoogilise Kooli (hiljem õpetajate seminar) õppejõuna tulevastele õpetajatele muusikalisi õppeaineid.1964. aastal asutas naiskoori Cantare.
Juhatas Tartu Poistekoori 1963–1980.
Uno Uiga
(1925 - 2017) õppis 1946 – 47 Tartus muusikakursustel (dirigeerimine Richard Ritsing, soololaul Uudu Topman). Lõpetas 1951 Tartu Muusikakooli koorijuhtimise erialal (õpetaja Voldemar Kliimand), õppis samas laulmist Olli Tiido juures. Lõpetas 1957. aastal Moskva Gnessinite-nimelise Muusikapedagoogilise Instituudi koorijuhtimise ja muusikapedagoogika erialal, täiendas end samas 1956 – 1958. Töötanud 1949 – 54 Tartu 3. seitsmeklassilises koolis, 1954 – 60 Tartu 1. Keskkoolis, 1953–55 Tartu Õpetajate Seminaris, 1955–80 Tartu Pedagoogilises Koolis (muusikaosk-a juh.) ja 1980–1996 Tartu 7. keskkoolis (Karlova gümnaasium) direktori asetäitjana muusika alal, kus reorganiseeris senise muusika süvaõppe koorikooli süvaõppeks. On olnud Tartus mitme koori asutaja ja dirigent: segakoor Heli, Pedagoogilise Kooli naiskoor, aparaaditehase meeskoor, rahvalaulukoor Tarbatu, lastekoor Kurekell.
On olnud üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht ning algatanud poistekooride laulupeo tava. Muusikapedagoogina on ta toonud palju noori muusika juurde. Uno Uiga on tegutsenud ka muusika- ja teatrikriitikuna.
Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1984, Aasta õpetaja 1995, Valgetähe medal 1997, Tartu Suurtähe teenetemärk, Tartu aukodanik 2002, Eesti Meestelaulu Seltsi auliige 2014.
Juhatas Tartu Poistekoori 1961–1996