Skip to content

Ballett “Armastuse tango ehk aegade lõpus” Vanemuise Teatris

Tartu Poistekoori lauljad osalesid Teater Vanemuine produktsioonis “Armastuse tango ehk aegade lõpus”. Tegemist on Mai Murdmaa Gabriel Garcia Marqueze loomingust inspireeritud tantsulavastusega Astor Piazolla muusikale.

Vanemuise Teatri suure maja lavale seatud ballett “Armastuse tango” tugineb Márqueze romaanile «Armastus koolera ajal» ja süžeeliin räägib kahest kunagisest armunust, kes kohtuvad uuesti naise abikaasa matustel ja tajuvad, et kogu nende senine elu on olnud mõttetu, sest nad on tõrjunud armastust ning tulemuseks on olnud tühi elu. Tegu ei ole süžeelise balletiga, pigem võiks nähtut võtta kui sürrealistlikku visiooni. Laval elustuvad 13 pilti manavad meie ette erinevad elutahud, mis ühises kooselus väljendavad teatud filosoofilist elutunnetust.
Fermina ja Florentino kohtuvad Fermina abikaasa matustel eakate inimestena. Leinatalituse jooksul tajuvad nad oma nooruses kaotatud armastust. Aeg pöördub tagasi. Nüüd elavad nad uuesti läbi kogu möödunud elu, teostades surma taustal taasleitud armastuse.

“See ballett on väga lähedal sellele, mida mina kujutan ette balleti ideaalvormina. See on assotsiatiivne kollektiivne meditatsioon kindlal teemal,” on öelnud Mai Murdmaa ise oma teose kohta. Ta jätkab: Gabriel García Márqueze looming võlub mind sügava müütilise elutunnetusega, oma tungimisega eksistentsi põhitõdedesse. Márquezele omane tajude prevaleerimine, kus süžeel on vaid siduv osa, on väga lähedane ka tantsukunstile.”

Lavastaja ja koreograaf Mai Murdmaa sõnab: “”Armastuse tango” on olnud teraapiline – sel on olnud vabastav toime.” Tartu Poistekoori lauljad kinnitavad Mai Murdmaa sõnu lisades, et pea kuus kuud väldanud ettevalmistusprotsess klassiruumis ning muusikaliste proovidega Vanemuises on olnud õpetlik teekond
tantsuteatri radadel. Kinnitust on saanud Karlova Kooli Koorikoolis omandatud teadmised muusikalistest žanritest, muusikalisest vormist, rahvaste muusika ilust, arenenud lavaline liikumine, oluliselt laienenud muusikaline oskussõnavara ning ületatud jõukohased vokaaltehnilised väljakutsed.

“Ballett oleks selle teose kohta tegelikult patt öelda. See on pigem tangoteater – täispikk süžeega tangomaraton. Klassikaliselt tantsuteatrilt on ta vaid varastanud struktuuri, mis on vajalik selleks, et jääda laval põenvaks ja pingega täidetud teoseks, ülejäänud on tangoline – iga pala lööb lahti uue elustseeni koos tõusude ja mõõnadega muusikas. Tanto asub koreograafi ja tantsijaid juhtima. Astor Piazolla tangokettidest sepitsetud vorm läheb läbi ja mööda raamatust, näpates sellest vaid impulsi ja kaks tegelaskuju. Romaan pole isegi raam, on vaid põhjus, miks tantsuvorm luua”– Kristiina Garancis, Sirp (2003)

Tartu Poistekoori noortel solistidel avanes võimalus koostööd teha lavastaja ja koreograafi Mai Murdmaaga, kunstnik ja videoinstallatsiooni autori Kaspar Jancise, valguskunstniku Margus Vaiguri (Teater Endla) ning akordionisti Jaak Lutsojaga. Lava jagati Vanemuise Teatri balletisolistide Maria Engeli, Raminta Rudžionyte, Jack Gibbsi, Alain Divoux, Alex Drew, Jack Traylen ja balletitrupiga.

Vanemuise 150. hooajal alguse saanud produktsioonist on võimalik ülevaade saada Tartu Poistekoori Instagrami lehel, kaasahaaravad visuaalid Andrea Guizarilt on leitavad https://vimeo.com/493795711. Balleti muusikalisest kujundusest räägib lähemalt akordionist Jaak Lutsoja Klassikaraadio saates Delta 03.04.2019:
https://klassikaraadio.err.ee/921923/delta-3-aprillil-tartus-toimub-tango-muthspiel-kriitikud-ja-kandled/938848

Pildi õigused: Teater Vanemuine

Jaga ka teistega: